Red Baron (2008) e. mitte resurrection vaid ca 90 aastat hiljem...

Proloog

Punane Parun e. Manfred von Richthofen oli esimese ilmasõja kõige toimekam piloot. Tema kontol on 80 õhuvõitu ning tema allatulistaja on siiani täpselt selgitamata, ehkki võit kirjutati tema kunagise koolikaaslase Arthur May Brown'i kontole.
Ekspertide arvamus on aga, et Richthofen'i tapnud kuul tulistati maapinnalt, sest surmava haava suund on alt üles ja lisaks pakutakse, et see on tulistatud peale Brown'i poolt sooritatud rünnakut.
Kõige realistlikum versioon on, et Punane Parun laskus liiga madalale ning tänu ilmastiku tingimustest tingitud suuremale kiirusele(u. 160 - 180 km/h) lendas, ise seda märkamata, üle vaenlase positsioonide, jebides samal ajal kinnikiilunud kuulipildujaga.
Tema allatulistajaks peetakse selle versiooni kohaselt austraallasest õhutõrje seersanti Cedric Popkin'it.
Olgu sellega kuidas on, aga enne surma suutis Richthofen veel maanduda austraallaste positsioonide taha ning esimesena tema lennuki juurde jõudnud vaenlasväelane raporteeris, et kardetuima lennuässa viimaseks sõnaks oli "Kaputt."
Freiherr Manfred von Richthoffen maeti Austraalia ohvitserikorpuse poolt koos kõigi austusavaldustega ning kirstukandajateks olid kaptenikraadiga lennuväeohvitserid Austraalia 6-dast õhuväekorpusest.

Samal ajal seisid sakslaste teadetes read: "Manfred von Richthofen tulistati alla vaenlase lendurite poolt, tema surm oli silmapilkne ning tema põrm maeti kõikide austusavalduste saatel perekonnakalmistule."

Filmist


Kui teha film sõjakangelasest, siis tasuks keskenduda ikkagi ühele tegevusliinile, mitte karata peresuhete, amüseerimisvärgensi, õhus ja maal sõdimise, vastaspoolte vahelise kamraadluse ja kurat teab mille vahel, ilma ühelgi pikemalt peatumata ega selle näitamisega hakkama saamata. Kokkuvõtteks tuleb üks arutu ja otsata soga, mille pikkust võib mõõta personaalsetes milleeniumites. Ehk siis lühidalt öeldes - alguses võeti tempo üles ning siis hakati seda tasapisi "mitmekülgsesse stsenaariumisse" uputama

Madin

Tirisin selle alla, kuna lootsin leida 2008. aasta versioonist seda, mida '71. aasta kinupildis ei olnud ehk ülivinge kaameratöö najale ehitatud õhulahinguid koos pikeerivate ja surmasõlmetavate Fokker/Camelotidega ning metallirahet oksendavate kuulipritsidega, mis vaenlase lennukeid tulehakatiseks muudavad.
Noh üht-koma-teist seal ju oli, aga kõvasti ebahuvitavamalt esitatud, kui näiteks WWII -st pajatavas Memphis Belle uusversioonis(1990).
Sisse olid toodud Two-seaterid, näidati päiksepoolt lähemale "hiilimist", ning õhumadinad olid küll 71. aasta omadega võrreldes grammijagu paremad, aga ainult grammijagu.
Kehvade õhulahingute silumiseks polnud küll neid ebreaalseks muudetud, aga see-eest näidati selle varjamiseks vahelduvate stseenidega ka maaväe manöövreid, mis ei olnud ka nii huvitavad, et oleks oma olemasolu vajalikkust kuidagigi tõestada suutnud.

Filmiämbrid

Von Richthofenit mänginud moosinägu ei suutnud kuidagi välja mängida ei õhuässa, sõjakangelast, 25 aastast superlendurit, ega ka mitte kedagi muud, kelleks ta seal filmis kehastuma oleks pidanud.

Katkematu reana kaugusse kaduv haubitsate rivi oli äärmiselt muljetavaldav, aga - kas ma tõesti pean selle lause lõpetama?

Ajastufilmina ei pakuks ta ka midagi, sest mõned habemed, üle stseeni sisse vilksatavad pisidetailid tehnikas ning "Tarmeko" templitega antiikmööbel rikuvad igasuguse ilmasõjaaegse keskkonna.

Arvatavasti olid filmitegijad lootnud, et filmi finaaliks on juba kõigi maade teismelised tüdrukud peategelasesse kõrvuni armunud ning, et mitte neis frustratsiooni tekitada, siis jäeti Red Baroni viimne õhulahing ülekaaluka vaenlase vastu filmi panemata - RIPOFF, "ütlen" ma selle peale!

Filmi tootjaks on WB Germany, enamik näitlejad on sakslased või ameerika-sakslased ning välja näevad ja räägivad nad nagu Colorado redneckid. Oleks siis võin'd nad ka saksa keeles rääkima panna, aga ei - kus sa sellega.

Lõpukaadriteks on iga tüübi foto ja lühiinfo tema edasise elukäigu kohta. Ühe tegelase puhul on tekst veidi teistsugune - Friedrich Sternberg ja tema kohta kirjutatakse nii: During the WWI, many jewish pilots fought for the german empire. Many of them were decorated fighter aces. They are represented by the fictitious character of F. S. Nagu what?

Kokkuvõtteks

Nõrk sõjafilm ja kesine draama, mille põhirõhk asus kõigi oma vanemate kamraadide surma pealvaatava Richthofeni hingehädadel, kurameerimisvajadusel ja isiklikel suhetel kõigi perekonna liikmetega ning kõigi ülal- ja allpool asetsevate tegelastega.
Eraldi karakterina oli sisse toodud veel Brown, kellega peakangelane vahepeal rindest kaugemal koosviibimisi pidas ning ülejäänud aja teda taevast minema koristas.

Hinnang numbritena

Kompottfilmina kõigest parunitevõsukest ümbritsenust: 2/5 - ei vedanud kuidagi välja, armastusliin kippus vahepeal sõdimist enda varju jätma ning kokkuvõtteks oleks võinud kõike veidi vähem või rohkem olla.

Sõjadraamana: 3/5 Ei olnud eriti õhusõda, ei olnud eriti dramaatikat ja mille eest ma neid punkte siis andma peaks?

Pohmelliga?:( -1) Ei näe põhjust, sest esimesest veerandist edasi hakkab ilgelt lohisema.

Kokku: 4/11 - Ei saagi aru, kes selle kinu sihtgrupp peaks olema, sest Batmanikostüümis CC-plaza vinninägude jaoks on seal liiga vähe 3D äksõnit, sõjafilmarite jaoks on õhutaplused liiga kesised, koduperenaise jaoks lõõmavad seal kired liiga madala leegiga ning ainukese sihtgrupina näengi ma teismelisi plikasi, kes peaksid kõigi eelduste järgi Mattias Schweighöferi peale silmi vesistama hakkama.

PS. Muuseas pidi film välja tulema alles 2010, nii et paljud puudujäägid tekkisid vast lühendatud tähtajast, aga mis see valge mehe asi on.

PPS. Til Schweiger näeb välja nii mega-gay-macho, kui vähegi võimalik ning ma usun, et kui ma usuliste tõekspidamiste pärast ennast tagasi ei oleks hoidnud, siis oleks film maksimumpunktid saanud.