Priest e. The-ta käkk

Tundub, et Paul Bettany-l on vist paika pandud uued kriteeriumid. Umbes, et alla kalli b-filmi enam ühtegi rolli vastu ei võta.
Minevaaastane Leegion alustuseks ja nüüd siis see Priestivärk.

Kallis ja suurte ekraanide b-film on muidugi asi, mida keel ei taha eriti paika väänata. Midagi on lihtsalt puudu, sest ehkki rabatakse mitmel rindel ja üritatakse niipalju erinevat tüüpi kama sisse tuua kui vähegi võimalik, on tulemus siiski midagi sellist mis ei veena - mitte mingis skaalas.

Kõik need Season of the witchid, mis viimasel ajal kinodesse on imbunud, ei meigi sennsi. Lihtsalt jäävad nii A- kui B-filmina ebausutavaks.
Umbes nagu kahkjad neegervampiiridki, et loogika järgi peaks surnud neegri nahk minema mustemaks ja teps mitte valgemaks, aga... see selleks ja mis asi oli siis Priest..

Priest oli kõikidesse postapo-tüüpidesse hüppav ajaviiteulmekas, mis üritas olla ulmewestern ja kust polnud mõtet midagi vähegi mõistlikku või huvitavat otsida.

Pseudoajalooline lähenemine vampiiriprobleemile oli küll pluss, aga kõik ükejäänu ei olnud mitte oma versioon kõikidest nendest filmidest mida segada üritati, vaid hoopis odav koopia.

Pealegi - miks peaks inimesed peale tsivilisatsiooni arengu seisma jäämist maanduma 18 sajandis, kus kõik rõivalõiked, mööbli tegumoed ja relvad-majad-transpordivahendid on keerulisemalt valmistatavad ja ebapraktilisemad kui tänapäeval.

Enivei, et westerniteema lõpuni veeretada lahenes klapperjant veel rongilööinguga, milles puuduvad igasugused westernile või ntx Mad Max 2-s olnud lõpuchaseile omased ja plussina kirjaminevad küljed. Lihtsalt hüpatakse rongile või raudteekõrvale ning kogu rongilöömingust tilkuv võimalik potentsiaal asendatakse slow-motionist kubiseva karatega...igav või nõrk või mõlemat, pigem mõlemat.

H: 4/10 - e. suht monotoonne ja eimidagipakkuv vampiiri-equilibrium, sest kui see 18 sajandi teema oleks pidanud steam-punki või suurema hulga westernihõngu juurde andma, siis andke andeks, aga siniklaasi kasutamine nullis võimaluse selle hõngu kohalejõudmiseks. Ja nagu tavaliselt olid stseenide vahel haigutavate tühmike täitmiseks sissettoodud ning lolligavad maastikuvaated, lihtsalt lolligavad maastikuvaated ja ei midagi vaheldusrikast.
 Ok, vähemalt ei esinenud seal elegantselt ristkülikukujulisI ja maalilisi mägijärvi, nagu ühes Nicholas Cage nõiafilmis, aga see on pigem lisamiinuse puudumine kui pluss.

Zinera: 3/10

Dreamscene: Ei arva hästi.

IMDB: 5,7/10

Filmiveeb: 3,9/10