Kick Ass e. Ei, see pole Batman

ill:

Olen eluaeg öelnud, et inimesed, kes lähevad kinno mingit Disaster Movie või Vampires Suck stiilis debiilsust vaatama ja pärast vinguvad, et sitt film oli, on ise palju debiilsemad kui need filmid.

Miks - sest film on oma osa täitnud ehk paksud kinoonud ja väljapeetud kinotädid on raha järjekordse ullikese taskust kätte saanud ning vaataja on nautinud poolteist tundi halba näitlemist, olematut käsikirja ning vildakat või minu arust siiski olematut huumorit. Seda muuseas selle asemel, et minna mõnda supermarketisse ning osta endale Megapiranha, U.S Seals-i või Ancient Evil-i DVD ja nautida seda kõike mugavates kodustes tingimustes ning koos filmi olemuses peituva huumorisoolikaga.

Noh, ok teiste kirumine on ikka armas, aga nagu järgnevast tekstist selgub, ei ole ma põhimõtteliselt just palju targem, kui välja arvata see, et oma triigitud tsaarirublad* jätan ma endiselt oma lauaplaadi vahele hoiule, mitte ei kuluta neid infantiilse rämpsu peale

Superkangelastega...

...puudub mul igasugune tugevam, emotsionaalne või nostalgiaalane side, kui Batman välja arvata. Batmani all pean ma silmas Tim Burtoni tehtud esimest kahte filmi ning kuuekümnendate seebikat, mida oli kümmekond aastat tagasi hea laubahommmikul pohmelli kõrvale vaadata. Tatikana eiriti ei köitnud kui koomiksijoonega algus välja arvata, aga kui arvestada, et mulle ei meeldind ka A-Rühm** ja Päästja koolikell, siis on selge, et eks ma üks retard-kid olin ning see selleks.

Ok, tegelt mulle meeldis Spider-männi multikas ka, aga seda täpselt senikaua, kuni see ämblikmehe multikana püsis ja nii, kui näidatav muutus 90 % ulatuses igavaks arvutigraafikaks, kadus ka igasugune huvi.

Seega siis ei tohiks mul olla mingeid eeldusi mingist Kick-Ässi filmist tõsise vaatamislusti saamiseks, aga ometi ma vaatasin..

Filmist nimega Kick Ass ja nüüd ilma Batman-ita:

Kick Ass-i parimaks küljeks oli minu jaoks järjekordselt Nicolas Cage. Ausõna, mulle meeldib see lontu, ükskõik, mida ta teeb või keda mängib, mõjub ta ikkagi tragikoomiliselt. Targemad inimesed said nüüd aru, et tema näitlejameisterlikkuse kohta arvan ma täpselt mitu roppu sõna, aga toreda Ollimetsa külatolana on ta minu jaoks "liigutuspisar silmas" tüüpi nähtus.

Kick Assi peategelane oli mingi "ei tea ja ei huvita" tüüpi kräsupea, kelle parim hiilgemoment oli varajases alguses nuga saamine. Ülejäänu tiksus sinna alla ja veel allapoole ja kokkuvõttes ütleme, et momente oli, aga nendest ei piisanud selleks, et ülejäänud saasta kõrvale midagi tekitada. Raadio edetabelite Pop-Rock popurriist ja teatraalselt mitteteatraalsetest viisijupikestest koosnev OST tekitas juba kohati külmavärinaid ning lõpuks sain filmi peale juba suht tigedaks. No tigedaks saamisest ei olnud enam kaugel see, kus ma seostasin HitGirli mitte enam superkangelastüdruku vaid lapssõduriga. Sest ok - maskiga on ta jah pisike superkangelane, aga ilma maskita on ta lapssõdur ning lapssõduritest on tehtud hulga parema vaatenurga ja tasemega film ning selle nimi on Johnny Mad Dog.

Igastahes, kokkuvõtteks tuleb siis nentida, et ei saand ma õpetust Transformers 2-e vaatamisest, ei löönud mulle mõistust pähe kogu kohaliku kampaania poolt kirjutatud Watchmeni postid, vaid ikka pidin ise saapatalla alla jäänud sürpriisitükikese suhu toppima.

Fakk hell - isegi Muff ütles kuskil poolel filmil midagi negatiivset ja enne lõppu keeras üldse magama...

Hinnang numbris, lisamölas:

Superhiirõufilmi, paroodia, komöödia, kalambuuri, videoanekdoodi või jäätmetöötlusena, vahet pole: 1/5 e. üks paras rämps halva, haakumatu ja kõrvakraapiva muusikaga.

Äksõnkomöödiana: 2/5 e. oli natuke nalja, aga äksõn oli kohatum, igavam ja halvem kui halvas Cekatis.

Kokku:3/10 ehk parem kui Transformers II ja muidugi on veel halvemaid filme, aga jah - enamus punktid andis filmile Püha Nicolause olemasolu ning arvake nüüd ise, et kas see on pos või neg näitaja. Muuseas, mul on sõber nimega KickAss ja tema on palju naljakam, imelikum ja ka aksjoonim kui ükski filmis tegutsenud veidrikest.

____________________________________

* see on ainus Eestis laiemalt levinud ning isegi väärtust koguv raha. Paarsada aastat veel ja - Kruuda ole valmis, siit ma tulen.

**McCall kikkis palju rohkem ässi kui A-Rühmlased.

Full-Metal-Metsavana: 4/10

Filmijutu-Joonas: +/- (vist, paranda mind kui eksin)

Blogistaja: Hea Tujutõstja (Subj.)

Wild Gunman: Soovitab!

Trash: 8/10

Kole-Xipe: 7/10 & 8/10

Filmiveeb: 6,08 (13 hindajat)

Winter's Bone e. Maakad on ka inimesed

Vana-aasta õhtul pidin küll havi käsul ja Rentsi südantlõhestaval palvel temaga Twilight Eclipse-i vaatama, aga kahjuks ei võimaldand tervislik seisund kodust väljumist. Seetõttu otsustasin vaadata filmi hillbillydest, kes ei jahigi autoõnnetusse sattunud tütarlapsi ja ei söö neid hiljem hommiku- või lõunaeineks.

Edasise teemal võin vihjeks öelda, et poleks selle filmi vaatamine kellaajaliselt käimasolevasse aastarõngasse sattunud, siis oleks selle näol olnud tegemist ka ühe eelmise aasta tugevaima kinolooga.

Filmi stoori

Ma küll juba ütlesin, et filmis ringituterdavad hillbillyd ei söö inimesi hommiku- ega ka mitte lõunaeineks, aga kui nüüd päris aus olla, siis ei söö nad neid ka õhtuti ega ka mitte ööooteks.

Selle asemel nad hoopis ajavad oma traditsioonilisi 'meerikamaa maainimeseasju ehk siis asendavad rääkides kõik a-tähed välja venitatud äää-dega, kütivad oravaid ja keedavad metat. Täpsemalt on filmi keskmes 17 aastane neiu, kes kasvatab oma nooremat õde-venda ning metasõltuvusest vabanemise tõttu täisapaatseks muutunud ema.

Isa, va sigudikk, on aga kohtukulli eest jooksus ning kautsjoniks kirjutanud kogu enda maise vara koos maaga - ehk siis, kui kohtusse ei ilmu, on kõik läinud.

Plikal tuleb selles väga mehe sõna ja traditsioonilise rusika ühiskonnas enda isa üles otsida või nagu infokildudest pudenev info ütleb - tõestada ametivõimudele, et narkokokast issi on surnud.

Mitmesõnaga, siis-et kes valetab ja kes ei valeta, aga üldjoontes ei räägi ju keegi noorele mis-see-tema-asi-on-mis-mees-teeb-või-kus-on plikale mitte halligi ja seega tõesta, et on surnud või otsi üles.

Filmi anatoomia

Ma ei tea, kas ma olen mingit imelikku putru sööma hakanud või on asi milleski muus, aga OST, mis mul varemalt kõrvust mööda lipsas, tungis ka siin filmis tõsiselt esile.

Iseasi, kas see nüüd just sajaprotsendine pluss oli - pigem mitte. Paar korda suutsin tõsti juba kihvatada, et no hillbyllid või mitte, aga no kurat, koguaeg ei saa ka saateks ainult countryt lasta. Üldiselt oli ju hea, aga siiski - väikesed vaheldusrikkad vahepalad oleksid vb seda headust rohkem esile tõstnud.

Visuaalselt plaanilt jällegi üks filmilugu, millele pole midagi ette heita. Lihtne, veenev ja õnnestunud võiksid olla märksõnadeks. Ning näitena, et ehkki seal töllerdati ka looduses ringi, oli loodus kui selline toodud lihtsalt nähtavale. Panin kõiki metsi, jõgesi, mägesi ja nööril kuivavaid flanellsärke tähele ning mitte kordagi ei onud tunnet, et keegi üritab mulle gloobust ja geograafia atlast silmakoopaist sisse suruda.

Film on dramaatiline, inimene on õnnetu ja puha, aga ei mäleta, et ta oleks kordagi lahinal nutta löristanud, eelmise variandi vastadina ülikangemeelselt rusikaid külgedele surund, debiiliku kombel halanud või eestlasfilmilikult ängitsenud.

Oli selline normaalne ja tõsiseltvõteav, nagu päriselust ning eelmise lause teise poolega jõudsin sinnani, et juba teine film (esimesest kirjutan lähipäevil ) lühikese aja jooksul, mille puhul on näitlejatööd niivõrd tasemel, et isegi iroonilises laadis kritiseerimine tundub häbematusena - ja seda kurat minu puhul.

Hinnang numbris lisamölas:

Kas-tänapäeval-enam-üldse-normaalseid-draamasi-ei-tehta-vää-filmina?:4/5 sain täpselt seda, millest juba jupp aega puudust olin tundnud. Hea korralik draama ehk ei mingit nutumerd või ängiooperit.

Dramaatilise-Thrillerina: 5/5 e. Filmi dramaatika ei seisnenud mitte selles, et vaataja tunneb ennast aheldatuna, ihkab surma, filmi lõppu või tahab midagi põlema panna, vaid püsis ikka filmis endas.

Kokku: 9/10 e. kalk ja kuri film ühiskonnast, mis kohati mõjub lausjaburana ning mis ei taha teistest ühiskondadest midagi teada vaid ajab oma joru edasi.

Teised:

Trash-can-Dance: 9/10

Gendri: + (Üks pluss viiest plussist, ehk mitte halb film) ( Tekst Spoilerdav!)

Darius(Raizk): 9/10

Filmiveeb: 9/10 (1 hindaja ehk Minu hääl kõrbes :D)

IMDB: 7,5/10 (9.954 hindajat)

Vee all ja Vee peal e. parimad/halvimad filmid aastast 2010

Ja vastavalt traditsioonidele - mitte küll minu omadele - siis parimad/halvimad filmid, mida sel aastal kahjuks või õnneks vaadanud olen

Ahjaa - tegemist ei ole pingereaga, vaid lihtsalt kogumiga parimatest ja halvimatest 2010 aastal ESMAKORDSELT NÄHTUD filmidest.
Selleks, et asi adekvaatsem oleks ning mu selektiivne ja ülikaitsev mälu segama ei hakkaks, kirjutan ma nendest filmidest, millest ma ka kirjutada olen jõudnud või mis eredamalt meeles on. (Le Compotid ei tule arvesse).

Vee peal

The War Lord (1965) - Parim vara- või üldse keskaega paigutuva stooriga film seiani.

Megapiranha (2010) - No kollifilmid on üldse tase. Asylumi omad eriti, aga see ületas isegi Asylumi tavataseme piire.

The Outpost (2008) -Nazi-Zombisi nagu muda ja vana head bekatit umbes sama palju.

Sherlock Holmes (2010) - Lõpuks ometi üks Sherlock, kes on ekstsentriline muidumolutaja nagu raamatus, aga mitte mingi glasseekinnastega kuivik.

Valhalla Rising (2010) - karm ning põhjamaine kala, mis nõuab süvenemist. Rohkem pildikeelt kui teksti, aga näidatav on see-eest ehe põhjamaa.

30 Days Of Night (2010) - eriti pisikese tatikana ma nägin selliste silmadega kolle unes ning seega nagu kerge tagasivaade lapseaega. Muidu on aga tegemist suht logiseva filmiloo ning kurat teab mis planeedi, kurat teab, mis Alaskal toimuva vereoopusega, aga jah -hellad mälestused tõstavad ta minu jaoks omaette vääringusse.

Gabriel (2007) - Bekat inglitamp, mis oma arulagedusega lööb ingliletilt ära nii Constantine kui ka The Prophecy järjelood ning Legioniga pühib üldse perset.

Ravenous (1999) - Omaette ja suh't pooletoobine kammaijaa inimliha tervendavast mõjust sinna juurde kleebitud parimatest-parima OST-iga.

Tropa De Elite (2007) - Võmmifilm esiredelis.... seniilseks hakkan muutuma vist.

Wall-E - ei saa öelda, et tegemist oleks just kõige originaalsema kinoteoga olnud, aga siiski selline... meeldejääv ja puha.

The Human centipede (2009) - idee oli võimas ja see toitis ka filmi ära. Gramm ideed rohkem ning minupoolset vingumist jätkuks nii õhtuks kui ka terveks postiks.

Blood On The Highway (2008) - ehk paroodia paroodiatest, mis parodeerivad vampi-filmide paroodiaid.

Black Death (2010) - Tüüpsüžeega algav filmilugu muutub kiirelt hüplevaks ja siia-sinna kargavaks ning palun ärge otsustage filmi üle peale selle treileri vaatamist. Saatke need treilkad üldse karuperse ning vaadake peale filmi. Minul seisis näiteks seesamune BD jupimat aega HDD nurgas, kuna poolkogemata äravaadatud treiler ei meelitanud grammijagugi.

Vee all

Bang Rajan 2 (2009) - Film mis koosnes hunnikust igavusest ja lamedast relvaorgiast. Esimese osa mittekuhugiküündiv vari mitte jätkuosa.

Killer Klowns From Outer Space (1988) - Trash võib küll jahvatada mingist kummardusest drive-in kinole ja veel kurat teab millest, aga filmi see välja ei vabanda - odavasisuline pask, mitte austusavaldus, ega ka mitte poolpeeretus.

Van Diemens Land (2009) - Hunnik loodusvaateid, mis vahelduvad sama igavate loodusvaadetega ja kõige hullem on see, et need omakorda vahelduvad kolmandate loodusvaadetega, mis omakorda on veel igavamad kui esimesed, teised ja olematud loodusvaated kokku.
Ajalooline igavus Uus-Meremaalt - sähket sitta roosipõõsa !

Robin Hood (2010) - No olen ma pohmakat näinud ja vees peituvat tuld joonud, aga seda risu ei taha ma enam eladeski oma silme ees kohata.

Legion (2010) - flush it down, my Lord...

Town Creek/Blood Creek( 2009) - Selle aastane filmišokk.
Seal on faking ÜKSAINUMAS (1) natsi-zombi - et nagu mida?
Mismõttes, et te teete filmi, mille stoori on III Reichi okultismijuurtega ning panete sinna ühe poolnutuse natsizombi, kelle ainus mainimist väärt omadus on see, et ta on surnudhobuste lausuja.
Eriliselt radikaalne nägemus ikka....
Kõik, ülejäänud filmikomponendid ei ole üldse mainimist väärt.

The Patriot - Sain lõpuks lõpuni vaadatud ja jään ootama märterpühakuks kuulutamist.

Tõde kuulutades - Teie St. MNC
(Märterblogija)


Foto by Muffin Monster