Kui üle kuu aja juua ainult niipalju kui eluks vajalik, siis on tulemused katastroohvilised.
Eilse päeva suutsin üle elada võbisemise ja magamisega kahasse ning asjalood ei tundunudki kõige jubedamas seisus olevat.
Öösel istusin seetõttu üleval ja vaatasin persetäie kinuvilme ära, millest ühegi pealkirja ega sisu ma ei mäleta.
Aga tegemist oli värvivimidega ning ühest ma ootasin miskipärast nindzasi, aga selle asemel oli ainult pähklisuuruse ajuga godzilla..... Isegi Tõhh suutis selle vilmi lõpuni vaadata, nii et lasen temal selle kohta midagi kirjutada hoopis.
Seega - seoses mainitud dementsuse ja amneesia hoogudega otsustasin hoopis kribada viimase aja lemmikalbumist.
The Skoidats - "The Cure For What Ales You"
Kohati Skatalaitside väikevennana kõlav Sk. on tegelikult suurem kompott erinevatest muusikastiilidest, sest pröökavad pasundamised langevad kohati juba jazz/blues-i kanti ning imelikul kombel ei tekitagi minus okserehvleksi ega peavalu, mis viimasena mainitud muusikastiilidega tavaliselt kaasas käib.
Vägivalda* on tekstides 90-date Skinhead-Ska bändi kohta suhteliselt vähe ja nendel "vähestel" juhtudel on see ka hästi esitatud, ka "Oi!Oi!Oi!" sariröökeid kostab ainult mõnel korral - imelik, võõristust tekitav ja kahtlustäratav, aga toimiv.
Lisapluss mainitud albumi puhul on veel see, et kogu kupatus on suudetud salvestada kuidagi äärmiselt aurisesõbralikult ning isegi mõned ca paariminutilised saksisoolod ei suuda tekitada sellist ajurabandust nagu johnstones-i või the specialsi nimelistel kooslustel pohmelli perioodidel tavaks on.
Ma ei väida, et "T.C.F...Y" on album, mis suudab pohmellisusardid kerest välja ajada, aga on hetki mil voodi ja tuba muutuvad suitsusteks kõrtsideks, milles kohvitassi taga persetavad biitnikud laudade taga passivad ning sul on võimalus ennast sigaretitossuga ümbritsedes alkovabale ühiskonnale nähtamatuks muutuda.**
Enivei - värisemise, paanikahoogude ja maailmalõpuootuse kõrvale sobib suh't ideaalselt kuigi näiteks laul "Happy Drunk" võib mõned vandesõnad või der katzenjammeri esile kutsuda.
Poliitilise pläusti puudumise, omanäoliste tüünide, andekate/humoorikate tekstide ja "eluterve"suhtumise tõttu maailmaasjadesse ning nendest "elutervelt" arusaamine ei anna mulle võimalust kõneall olevale albumile alla nelja punkti anda.
Täistabamust ei venita välja, kuna bonustrack-ina lisatud "Running Riot-i" laivlindistus rikub kogu reliisi ühtsuse ning ei ole nii õnnestunud kaver, et seda nüüd kohe kindlalt sinna lõppu vaja oleks olnud.
Pohmasõbralik? loomalikutl, ehki mõnele võivad metallist torude huiked vastumeelne olla (+1)
Kokku: 5/6
__________________________________
*
"R'Aggro" nimeline laul refrääniga -
I will smash your fucking head,
Two ticks and I am seeing red.
I don't care what you have said,
I will stomp and kill you dead.
- ei kuulu oma uinutava rütmi ja muusikalise lahenduse tõttu vägivaldsete laulude hulka. Samalaadseid vabandusi kavatsen ma ka kasutada ülejäänud laulude puhul nii-et pole mõtet inisema hakatagi. :)
**
Muuseas ükskõik kui palju sa seda ka ei üritaks, ei suuda sa seda kööki kasutades ja kolme box of fags- e suitsetades järgi teha, kuna sobimatul hetkel raadiost kostev "Pokerface" rikub kogu valmispahvitud atmosfääri.
Seda lugu teksti sisuks oleva albumi pealt ei leia ning üles riputasin selle ainult seetõttu, et tegemist on nende ainukese videoga.
No comments:
Post a Comment